Mängukataloogi otsing on viis leida suurest valikust mäng pealkirja, tüübi või mõne muu tunnuse järgi. Näiteks võib inimene otsida kindla nimega mängu või vaadata korraga kõiki lauamängude jaotisse paigutatud mänge. Kui kataloogis on vaid mõni valik, piisab sageli lühikesest nimekirjast; sadade või tuhandete kirjete puhul muutuvad otsing ja filtrid valiku korraldamise keskseks osaks.
Veebikasiinode mänguvalikut saab vaadelda ka valiku ülesehituse kaudu: kasiinod eestis on üks viis suunduda selle teemaga seotud teabeni. Mida suurem on mängukataloog, seda tähtsamaks muutub küsimus, milliste tunnuste järgi sisu rühmitatakse ja kuidas need rühmad kasutajale nähtavaks tehakse. Otsing ei piirdu enam nime sisestamisega, vaid aitab liikuda ulatusliku loendi ja sobivate kategooriate vahel.
Väikese kataloogi puhul on valik ise ülevaatlik. Kõiki mänge võib esitada ühel lehel ning kasutaja saab nimetused järjest läbi vaadata. Kataloogi kasvades muutub selline esitlus raskemini läbitavaks: järjestus ei ütle tingimata, millised mängud kuuluvad kokku, ja nimekirjas sirvimine nõuab rohkem aega.
Seetõttu hakati katalooge korraldama kategooriate järgi. Mängu tüüp, stuudio, teema või tehniline vorming võivad pakkuda eri võimalusi suure valiku osadeks jaotamiseks. Kategooria on üldine rühm, filter aga võimaldab vaadata sellest rühmast veel kitsamat valikut. Otsinguväli täiendab mõlemat, tuues esile vasteid sisestatud sõnale või fraasile.
Arhiivide ja kogude korraldamine pakub kasulikku võrdluspunkti. Näitus „Rahvusarhiiv 100“ tutvustab arhiivi ajalugu kogudesse kuuluvate materjalide kaudu ning toob esile näiteks Tartu rahulepingu ja Rahvusarhiivi vanima foto. Rahvusarhiiv näitab, kuidas kirjete ja esemete rühmitamine aitab ulatuslikku kogu käsitleda ka konkreetsete näidete kaudu. Digitaalses mängukataloogis täidavad kategooriad sarnast korralduslikku ülesannet, ehkki nende sisu ja kasutusotstarve on teistsugune.
Kui kataloog sisaldab palju eri liiki mänge, ei pruugi ühest kategooriast piisata. Mitme filtri rakendamine võimaldab valikut sammhaaval kitsendada: näiteks võib kasutaja alustada mängu tüübist ning lisada seejärel teise tunnuse. Selline lähenemine asendab vajaduse kogu nimekiri algusest lõpuni läbi vaadata ja annab nähtavama tee laiast valikust kitsama alamhulgani.
Filtrite kasulikkus sõltub sellest, kui selgelt tunnused on määratletud. Kategooria nimi peaks kirjeldama selle sisu, samal ajal kui filtreid tasub hoida eristatuna otsingust ja sortimisest. Need tegevused vastavad eri küsimustele:
Selliste võimaluste eristamine muudab navigeerimise arusaadavamaks. Kui otsing ja filtreerimine töötavad koos, saab kasutaja kasutada nimepõhist päringut ning seejärel vaadelda tulemusi valitud rühmas. Samuti võib otsing olla esimene samm, millele järgnevad filtrid. Kataloogi ülesehitus määrab, milline järjekord on kõige loomulikum.
Suure valiku korral on olulised ka mängukirjete kirjeldused. Kui iga mänguga seostatakse järjekindlaid tunnuseid, saavad kategooriad ja filtrid kogu ulatuses ühtemoodi toimida. Sama tunnuse erinevad kirjapildid või ebaselged rühmitused muudavad tulemused raskemini mõistetavaks. Seepärast on kataloogi kasv toonud esile mitte ainult liidese, vaid ka andmete korrastamise tähtsuse.
Eesti Kirjandusmuuseumi tutvustus seob asutuse ajaloo selle kogude kujunemisega ning kirjeldab muu hulgas Arhiivraamatukogu ja teiste kogude algust. Eesti Kirjandusmuuseum on näide sellest, kuidas kogu kirjeldamine ja selle kujunemise taust aitavad materjalide struktuuri avada. Mängukataloogis on kirjete kirjeldused tavaliselt lühemad ja praktilisema suunitlusega, kuid ka seal loob järjekindel märgendamine aluse toimivale otsingule.
Ka visuaalsete ja dokumentaalsete kogude puhul sõltub leitavus materjalide kirjeldamisest. Eesti Arhitektuurimuuseumi arhiivikogu tutvustus nimetab arhitektuurijooniseid ja projekte eri kümnenditest, sealhulgas Estonia teatri kavandeid ja Eliel Saarineni materjale. Eesti Arhitektuurimuuseum kirjeldab seega kogu konkreetsete materjaliliikide ja näidete kaudu. Mängude puhul annavad samalaadset kirjeldavat alust näiteks mängu nimi, tüüp või pakkuja, kui need tunnused on kataloogis kasutusel.
Kataloogi suurus mõjutab ka seda, millist tulemust kasutaja otsingu järel näeb. Otsing võib kuvada vasteid juba sisestamise ajal või esitada tulemused pärast päringu kinnitamist. Filtrid võivad olla pidevalt nähtavad või avaneda eraldi vaates. Need kujundusvalikud määravad, kui kiiresti saab kasutaja aru, milline otsingutee on saadaval ja kuidas tulemust veel kitsendada.
Kasvav valik on muutnud oluliseks ka tulemuste hulga ja aktiivsete filtrite selge esitamise. Kui kasutaja lisab tunnuseid ükshaaval, peaks olema arusaadav, millised neist kehtivad ja millist mõju need valikule avaldavad. Filtri eemaldamine või muutmine aitab liikuda kitsamast vaatest tagasi laiema valiku juurde. Nii toimib kataloog pigem juhitava uurimisruumina kui staatilise loendina.
Otsingu ja filtreerimise areng ei tähenda siiski, et kõik kataloogid peaksid kasutama sama lahendust. Mõne valiku puhul piisab lihtsast kategooriate loetelust; teises olukorras on tarvis mitut filtrit, täpsemat otsingut ja sortimisvõimalusi. Sobiv ülesehitus sõltub kataloogi suurusest, mängude kirjeldamise viisist ja sellest, milliseid tunnuseid kasutajad oma valiku tegemisel vajavad.
Kategooriate kaudu sirvimine lähtub tavaliselt teemast või mängutüübist ning võimaldab valikuga tutvuda ka siis, kui konkreetset nimetust veel ei teata. Otsing alustab seevastu kindlast sõnast või nimest ja viib otse tekstiliste vasteteni. Suuremate kataloogide puhul täiendavad filtrid mõlemat viisi, võimaldades valikut sammhaaval täpsustada. Nii jääb eristuseks see, et sirvimine liigub mängude rühmade kaudu, otsing aga lähtub kasutaja sisestatud päringust.
