Hajutatud sümbolid, metsiksümbolid, kordajad ja laienevad sümbolid annavad mänguautomaatide kujunduses eri tüüpi teavet. Hajutatud sümbol viitab kindlale paigutusele, metsiksümbol seostub teiste sümbolite asendamisega, kordaja väljendab arvulist muutust ning laienev sümbol muudab enda mõõtmeid või levikut. Nende tähendused saavad vaatajale selgemaks siis, kui kujundus eristab iga mehhanismi värvi, kuju, liikumise ja paigutuse abil.

Digitaalsete mängude visuaalseid lahendusi käsitlev https://uuedkasiinodeestis.ee/ pakub teema uurimiseks lähtekohta, sest sümbolite kujundus seob mängureeglid ekraanil nähtava infoga. Disainis on oluline, et efekt ei oleks üksnes dekoratiivne: selle välimus peaks aitama mõista, milline sümbol muutus ja millist rolli see mänguväljal täidab.

Hajutatud sümbol tähistab paigutust

Hajutatud sümbol ehk scatter on tavaliselt mänguvälja eri kohtades korduv kujund, mille tähendus ei sõltu tingimata sellest, et sümbolid moodustaksid järjestikuse rea. Selle eripära saab edasi anda selge pildimotiivi ja ühtlase välimusega. Näiteks võib sümbol sisaldada üht keskset eset või märki, mida on lihtne ära tunda ka siis, kui see ilmub teiste kujundite vahele.

Paigutus aitab mehhanismi visuaalselt eristada. Kui scatter-sümbol võib esineda mitmes veerus, toetavad seda tunnused, mis jäävad nähtavaks kogu mänguväljal: konkreetne siluett, kontrastne värvipaar või korduv raam. Lühike esiletõstmine võib osutada sellele, et mänguväljal leidub vastav sümbol, samas kui tulemuse tähendus sõltub mängu reeglitest.

Metsiksümbol näitab asendavat rolli

Metsiksümbol ehk wild kujundatakse sageli teistest sümbolitest eristatavana, sest selle roll on nendega võrreldes teistsugune. Tugev kontuur, omaette värvitoon või sümbolile omane ornament aitab selle kiiresti ära tunda. Kui wild võib asendada teisi sümboleid, saab animatsioon seda mõtet väljendada ühe kujundi sujuva üleminekuga või lühikese valgusliku rõhutusega. Nii seostub visuaalne muutus mehhanismi funktsiooniga, mitte pelgalt üldise ekraaniefektiga.

Selge eristus tähendab ka mõõdukat visuaalset hierarhiat. Kui wild on pidevalt kõige eredam element, võib see vähendada teiste sümbolite loetavust. Seetõttu saab selle tähtsust esile tuua kindlal hetkel, jättes mänguvälja ülejäänud kujunduse samal ajal jälgitavaks. Värvi, suuruse ja liikumise kooskõla aitab säilitada arusaadava terviku.

Kordaja teeb arvu nähtavaks

Kordaja on arvuline teave, mistõttu peab selle kujundus tegema numbri ja selle tähenduse kiiresti loetavaks. Suur numbrimärk, selge taust ning piisav kontrast eristavad kordajat dekoratiivsetest sümbolitest. Kui kordaja väärtus muutub, saab muutust näidata numbrilise uuenduse ja lühikese liikumisega. Efekt peaks suunama pilgu arvule, mitte katma seda.

Värv võib aidata kordajat teistest mänguelementidest eraldada, kuid tähenduse kandjaks jääb siiski loetav arv. Kujundus võib kasutada korduvat vormi, näiteks kindlat märki numbri kõrval, et eri väärtused kuuluksid samasse visuaalsesse süsteemi. Selline järjepidevus võimaldab mängijal seostada muutuva numbri kordaja mehhanismiga.

Laienev sümbol väljendab ruumilist muutust

Laienev sümbol annab oma funktsioonist märku suuruse või mänguväljal hõivatud ruumi muutmise kaudu. Sujuv laienemine näitab, milline kujund muutub, ning aitab eristada seda tavapärasest sümbolite vahetumisest. Kui laienemine toimub veeru või muu kindla ala ulatuses, võib animatsioon järgida selle ala servi, nii et muutuse ulatus jääb arusaadavaks.

Siin on oluline rütm. Muutus peab olema piisavalt nähtav, et selle algus ja ulatus oleksid tajutavad, ent liikumine ei tohiks varjata mänguvälja muud teavet. Lihtne järjekord — sümboli esiletõus, laienemine ja uue paigutuse kuvamine — loob selge põhjusliku seose. Seejuures toetavad piirded, taustakihid ja ühtlane liikumiskiirus ruumilist arusaadavust.

Animatsioon kui selgitav kiht

Need neli mehhanismi moodustavad eri tüüpi visuaalseid sõnumeid: scatter osutab paiknemisele, wild asendavale rollile, kordaja arvulisele muutusele ning laienev sümbol mõõtmete või ala muutumisele. Ühtne värvi- ja tüpograafiasüsteem seob sõnumid kokku, samal ajal kui iga mehhanismi eripära väljendub oma kujus ja animatsioonis.

Animatsiooni rolli aitab mõista ka Eesti animatsioonikultuuri käsitlev Postimees: intervjuus tutvustavad „Vanamehe“ autorid sarja kujunemist, koostööd ja animatsioonitehnikat ning räägivad tegelaskuju loomisest ja levikust. Animatsiooni puhul kannavad liikumise tempo, vorm ja kordus tähendust; mängudisainis saab samade põhimõtetega muuta reeglitega seotud muutused nähtavaks.

Visuaalse korduse ja paigutuse tähtsust avab ka Ajapaik / Eesti Fotopärand, mille tutvustus kirjeldab ajalooliste piltide metaandmete täiendamist ning võimalust paigutada fotosid kaardile ja lisada korduspilte. See on näide sellest, kuidas pildi tähendus muutub selgemaks, kui kujutis seotakse järjepideva paigutuse ja lisateabega. Mänguväljal täidavad värv, asukoht ja korduvad motiivid sarnast korraldavat ülesannet.

Disaineri jaoks on konkreetne järeldus see, et igal mehhanismil peaks olema oma äratuntav visuaalne tunnus ja lühike, funktsiooniga kooskõlas olev animatsioon. Nii muutuvad hajutatud paigutus, asendamine, arvuline kasv ja ruumiline laienemine ekraanil eristatavaks ilma, et mänguvälja terviklik loetavus kannataks.